Aed

Aed

Wednesday, June 27, 2012

Aedniku muremõtted

Aias pole siiski vaid nii, et muudkui lilled õitsevad ja viljad valmivad. Koos vihmapilvedega saabusid meie aeda ka esimesed murepilved. 
Herneste korduskülv (26.06.12)


Üks tärganud hernes 

Seda, et 8. juunil külvatud hernes kuidagi üles tõusta ei taha, olin pidanud algul liiga sügavale külvatud seemne põhjuseks, kuid juba eelmisel nädalal olin enam kui kindel, et keegi on lihtsalt mu külvatud herned nahka pistnud. Eile (26.06) kobestasin ja rohisin pärast vihma kogu hernekasti ja leidsin mitmesajast külvatud seemnest tervelt 2 tärganud hernest. Ei tõota just suurt saaki, arvestades, et olime jätnud hernestele 300x120 cm mõõtudes kasti. Kes need ära sõi, pole aimu; arvan siiski, et linnud. Kui ma linde talvel toita tahan, pole neid kusagil, aga kui herneid külvama hakkan, on kohe salaja platsis. Külvasin täna uued seemned maha ja panime katteloori peale, et keegi ligi ei saaks. Katteloori tõmbasime peale ka maasikakastile, kuna ka maasikatelt on mitmeid marju ära tassitud. 
Kaks õues kasvavat kurgitaime on ka otsad andnud, teised kasvavad väga visalt, eriti kasvu ei lisandu. Neil hoian aeg-ajalt ka katteloori peal. Kasvuhoonekurk lasi ühe kurgihakatise ära kuivada, aga üks uus on juurde kasvanud.


Tegelikult ongi me suurim murekoht hetkel just kasvuhoone. Tomatitel on juba mitu nädalat midagi viga ja nüüd pärast jaanipäeva tegi mind taimede olukord lausa väga kurvaks - kollased on taimed - nagu sügis oleks. Lehed hakkasid kollaseks ja veidi ka krussi kiskuma juba mitu nädalat tagasi, ka õisi kukub maha. Renee ema arvas, et nad ei saa piisavalt õhku ja puhastas taimed alumistest lehtedest vabaks. Eemaldasin enamus pottidest ka maitsetaimed ja istutasin need õue. Seda, et till ei sobi tomatiga kokku, sain aru juba ammu, kuna tilliga ühes potis kasvav tomat oli esimene taim, mis kollaseks tõmbuma hakkas. Aga ma ei usu, et väikesed basiilikud tomatite rammu on ära võtnud, pealegi pole neid igas potis. Potid on meil tõesti suured, iseenesest mulda peaks jaguma, aga potis urkides saan aru, et see on paksult, kohe väga paksult, juuri täis. Panin kõikidesse pottidesse nii palju mulda juurde, kui veel mahtus, et taimed saaks lisatoitu, kuid olukord ei läinud paremaks. Kuigi tomatid on saanud kahel korral kanakakat, kahtlustasime, et toitaineid on siiski väheseks jäänud. Täna hommikul kuulsin Vikerraadisos Maaülikooli teadurit rääkimas maheviljelusest. Ta rääkis, et tomatite kasvatamisel ei olegi kanakaka kõige parem variant, kuna forsseerib algselt tomatite kasvu, kuid samas "põlevad" toitained kiiresti läbi. Oma kompostist saadav multš pidavat olema parem variant, kuna siis saab taim toitaineid õigetes kogustes ja järjepidevalt. 


Juunikuus kollakaks tõmbuvad tomatitaimed panevad muretsema

Renee oli ka tomatite pärast mures ja pani üleeile kõigile tomatitaimedele ühte teist kanakaka baasil orgaanilist väetist juurde. Nüüd jääme vaid lootma, et tomatid sellest kosuksid. Kahtlustan ka tilgaga kastmist, mis neid pidevalt niisutab. Minu vanemad on kogu aeg rääkinud, et tomatid ei taha pidevat kastmist, vaid neid peab olenevalt kuumusest 3-7 päeva tagan korralikult kastma. Katsetame nüüd nii, et kastmissüsteem on praegu kinni ja kastame käsitsi. Vaatame, mis saab. Me oleme sinna kasvuhoonesse nii palju aega ja raha pannud, et tomatisaagist oleks küll väga kahju ilma jääda.

Saturday, June 23, 2012

Esimesed tomatid küpsed!

Suve algusel, 21. juunil, korjas Anee kaks esimest punast kirsstomatit. Tomatid võtsid punase jume juba umbes 4 päeva tagasi, kuid lasime neil veel järelküpseda, et tuleks ikka õige tomatimaitse. Ühe tomati sai endale Anee, teise Hugo.


Esimesed punased tomatid (21.06.12)

Anee korjab esimesi tomateid

Anee ja Hugo maiustavad esimeste tomatitega; mõlemale maitsevad tomatid väga.

Hugo tomati ja porgandiga

Wednesday, June 20, 2012

Kaks nädalat iluaianduse lainel

Nagu peenrakastid valmis said ja seemned mulda külvatud, hakkasime tegelema iluaiandusega, mis oli seni täiesti tahaplaanile jäänud.
8. juunil käisime Juhani Puukoolis ostuööl. Renee pakkus välja, et võiks äsja ostetud haagise kaasa võtta, kuna siis oleks võimalik ka suuremaid istikuid tuua. Järelkäruga puukooli minna oli väga hea mõte - taimi sai valida nii palju, kui süda lustis ja kuna meil ruumi oli, jäigi pilk pidama neil kõige suurematel istikutel. 

Meile hakkas meeldima armsate roosade õitega tömbilehine viirpuu, mis oli juba istikuna ca 3 m kõrgune ning peaks nüüd edaspidi rohkem laiust kui pikkust kasvatama hakkama. Istutasime selle maja ette muruplatsile.


Issi parandab äravajunud kivisillutist, Renee on just aiaääre umbrohust puhtaks trimmerdanud. 

Valisime välja taimed ka aia äärde, mis seni oli üks kole umbrohumülgas. Ala on tegelikult meil naabriga ühine, aga kuna meil on hetkel rohkem pealehakkamist, otsustasime selle ise korda teha. Kahjuks ei teinud aiaäärsest enne selle kordategemist pilti, seega jääb see vaid mälestustesse, millised põlvekõrgused võililled, orasheinad, pajud ja Rakvere raibed seal kasvasid (postituse esimesel pildil, käru taga, paistab natuke aiaäärt).


 Emme abis lillepeenras (10.06.12)

Emme tuli mulle maja taha lillepeenrasse appi. Teda juba eelmisel aastal häiris lillepeenra äär, mis oli veidi vildakas ja sisaldas ka sobimatuid elemente nagu nt mingid betoonplokid. Sel ajal, kui Hugo magas, võtsin mina peenra äärt ees lahti ja emme tuli kohe uut ladudes mulle järgi. Õhtuks sai peenraäär valmis. Jätsime sisse vaid ava, kust käru läbi mahub, kuna sinna on vaja veel kõvasti mulda tassida. Üks osa peenrast sai umbrohutõrjega üle tehtud juba mai algul, teine osa jäi tegemata, kuna seal kasvas söödav. Teine osa peenrast läks umbrohutõrje alla 11. juunil (see, mis paistab peenra keskel).


 Tassin betoonplokke, mis tulid maa seest välja lillepeenra tegemise käigus.

Lillepeenar mõned päevad hiljem, kui orashein on maha võetud (teha veel umbrohutõrje orasheina juurtele).

Aed-mägisibulad ostsin puukoolist, väikese okaspuu istustasime ümber maja eest peenrasse.

Lillepeenar seisuga 19.06.12 - orasheina juured eemaldatud, uut mulda täis tassitud, äär lõpetatud ja Toilast toodud istikud maha istutatud. Lilli mahub veel palju juurde.


Kui nädalavahetusel olid minu vanemad abis, siis mõne päeva pärast saabus uut abiväge - seekord Renee vanemad. Võtsime üheksoos käsile aiaääre. Kõigepealt tuli tulevane peenar puhastada - sellest august tuli välja kõikvõimalikku prahti alates vanadest sukkpükstest kuni okastraadini. 

Seejärel tassis Renee isa aiaääre uut mulda täis. Renee tõmbas peale kile, mis ei lase umbrohul läbi kasvada, Renee ema istutas enamus taimi. Renee isa tassis ka kogu ülejäänud mullahunniku maja eest minema - osa lillepeenrasse ja osa kompostihunnikusse. Õhtul viis Renee oma uue ATV ja haagisega kogu väljajuuritud umbrohu ja looduslikud kivid meie Suurupi maale. Mina jõudumööda tegutsesin ka, aga kui mul Kratt on üleval, ei saa ma õues midagi teha ja kui on külalised, tarvis ka süüa teha. 

Hugo (esiplaanil); taamal tegutseb aia ääres Renee koos oma emaga

Aiaäär valmis

Aia äärde taimede valik oli suhteliselt keeruline, kuna need taimed peavad kannatama talvel rasket lund - just sinna tekitab lumepuhur suured vallid. Valisin koos puukooli müüjaga nõu pidades sinna maranid (pidid kannatama väga rasket lund), madalad kadakalised (võivad saada lumeseene, aga riskin) ja pojengid (millel on talvel ükskõik, kui palju lund on peal).

Tuesday, June 12, 2012

Viljad moodustuvad

Kükiatn iga päev kasvuhoones paprikataimede kõrval ja võtan voolikust kastmisvett. Kastekannu täitumise ajal uurin alati taimi ja kui käsi ulatab, näpistan tomatitelt ka võsusid. Parikad on õides juba tükk aega, kuid ühtegi vilja polnud ma seni taimedel märganud. 
Ja äkki eile ma mõtlesin, et keegi teeb minuga nalja, kui kükitades järsku märkasin sellist vaatepilti:

 Täiesti suur paprika! Vähmelat 10 cm pikk ja ma polnud seda ükski päev märganud! Roheline paprika roheliste lehtede varjus jäi täiesti märkamatuks, aga nüüd ootame põnevusega paprika punaseks muutumist.


Ka tomatid moodustuvad ja paisuvad kasvuhoones iga päevaga üha enam. Marmande kannab juba selliseid vilju:


Imepisike kurk kasvuhoones (peaks kasvma pikad kurgid).

 Punaseid sõstraid on üsna palju maha pudenenud. Ei tea, kas kuivusest või mängib siin rolli liiga hilja uude asukohta istutamine.

 Tillukesel mustal sõstral ka mõned marjad küljes.


 Tillukesel mustal sõstral ka mõned marjad küljes.


Salatid peenras, külvatud mai algul.

Friday, June 8, 2012

Külvasin ja istutasin kaks päeva

Olen kaks päeva kõvasti külvanud ja istutanud söödavat kraami.

 7. juunil istutasin 9 kurgitaime väiksesse peenrakasti

Kurgi sort on Dolomit

Teise väiksesse peenrakasti panin kahte sorti piparmünti ja lavendli. Piparmõnti tassin vanast kasvukohast veel sinna juurde.


 Väike abiline herneid külvamas

 Üks peenrakast on täis maasikaid. Selles kasvavad kuumaasikad, 18 Polka taime ja 6 Rumba taime. Taimed on alles üsna väikesed, aga midagi vist kannavad ka esimesel aastal, kuna õied on küljes.






See peenrakast sisaldab kõike head ja paremat. Iseasi, kas need kõik siin lõpuks kasvama ka mahuvad, mille maha külvasin. 8. juunil külvasin porgandi, peedi, naerise, pastinaagi, redise, porru, rohelise ja punase aedoa, brokoli, kollase suvikõrvitsa, spinati ja lehtpeedi. Taimedena kasvavad samas peenras veel pea- ja lillkapsad, kolm maisi, petersell, majoraan, lehtpeet.

Wednesday, June 6, 2012

Istutasin maasikaid

Täna käis meie aias külalisi - Anneli koos lastega ja Kaisa, kes ka tänased pildid tegi.
Näitan Annelile kapsaid ja lillapsaid (mille ma juba segamini ajasin)

Istutasin kuumaasikad ajutisest kohast peenrakasti. Õitsesid juba, aga võtsin suure mullapalliga ja loodan, et elavad asukoha muutuse kenasti üle. Ühtlasi selgus, et mul on uusi väikeseid maasikataimi liiga palju. Istutan tõenäoliselt jälle taimed liiga tihedalt kokku ja pärast naeran, kui rumal olin…




Tegu on valgete kuumaasikatega. Maasikad külvas vanaema eelmisel aastal seemnest ja andis mulle väikesed taimed. Aastaga on taimed kasvanud hiiglaslikuks. Eelmisel aastal hakkasid esimesed marjad valmima oktoobris-novembris, edasi tuli külm peale. 
Täna peale maasikate muuga tegeleda ei jõudnud; Hugo magas vaid väikese une ja juba istus mul puusal.

Tuesday, June 5, 2012

Peenrakastid valmis

Oli juba juuni algus, kuid meie peenrad polnud ikka valmis. 3. juunil olid Renee vanemad meil jälle külas ning Renee ehitas koos oma isaga 5 peenrakasti. 3 kasti on suuruses 300x120 cm ja 2 kasti 120x120 cm. 

Nagu ikka, teeme me kõike viimasel hetkel. Kastide arvu, suuruse ja asukoha panime paika samal päeva hommikul, mil Renee läks puitu ostma. 


Renee ehitab oma isaga peenrakaste; ema aitab tulevast lillepeenart orasheinast vabastada


Tellisin 15 t mulda, et oleks, millega peenrakaste täita. Lubati, et on korralik põllumuld, mitte ehitusplatsi alune elutu ollus. Vihmaussid on sees (ja orasheina juurikad ka), loodame, et selles hakkavad taimed ka kasvama.


Olen nüüd kaks päeva aiakäruga mulda kastidesse vedanud, selja- ja küljelihased on rohkem haiged kui pärast bodypumpi trenni. Ja kuna ma saan tööd teha vaid siis, kui Hugo magab, tuleb mul kiirustada. Nüüd jooksen mööda aeda juba käruga, mis mulda täis. Mu teisipäevased ja neljapäevased trennid on asendunud aiatööga ja ilma igasuguse kahtluseta on koormus vähemalt sama.

Tomatid said nöörid külge

4. juuni õhtul said tomatid nöörid külge. Olid juba ammu nii pikad, et vajasid sidumist, aga töid on aias palju. Renee tõstis tomateid suuruse järgi kasvuhoones ringi; nüüd on sordid veidi segamini, kuid kõik on ikka nimedega märgistatud.



 Marmande sordil on juba tomatid küljes (04.06.12)