Aed

Aed

Monday, November 26, 2012

Viimased porgandid aastal 2012


Meenutusi suvest esimestest sõrmejämedustest porganditest? Oh ei - tegemist on hoopis meie aia viimase saagiga ehk eile üles võetud noorte porganditega, mis lõpetasid oma suuremaks kasvamise juba oma kaks kuud tagasi, kuid on säilinud mullas ideaalselt ja omavad parimaid noorte porgandite maitseomadusi. Kusjuures tegemist on tõelise külviäpardusega - seemneid said mulda alles pärast jaanipäeva, aga üllataval kombel oleme nüüdseks selliste porganditega maiustuanud üle kahe kuu.

 Pildistatud täna (26. 11.12) härmatisega kaetud lillepeenra kiviäärisel.

Monday, October 22, 2012

Aiahooaja lõpetamine 2012

Tundub, et aiahooaeg on selleks aastaks praktiliselt lõppenud. Oktoobri esimesel nädalavahetusel (06.10.12) puhastasime täielikult kasvuhoone - välja sai visatud tomatitaimed, pestud potid ning ka kasvuhoone ise seestpoolt. 

Renee paneb kastmissüsteemi kokku
Käib kasvuhoone puhastamine



... ja kasvuhoone pesemine (tundub, et mina ainult pildistan, eks :))

Enamus tomatitaimi olid tegelikult juba kuivanud, kuid üks tundmatu sort, mis kandis abstraktset nime "hiidtomat", oli veel täiesti elus ja kandis priskeid tomateid - nii punaseid kui rohelisi. Õisi paistis samuti veel tulevat, kuid oktoobrikuus tulevad külmad ja taimi poleks mõtet enam kasvuhoonesse jätta. Kahju oli küll selliseid taimi ära visata. Rohelised tomatid korjasin kokku ja panin pimedasse garaaži järelküpsema. 
06.10.12 korjatud tomatid kasvuhoonest. Rohelised viisin garaaži järelküpsema.

Miks need taimed aga elus olid, selgus siis, kui tõstsime potte kasvuhoonest välja. Poti põhjas olevatest vee väljavoolu aukudest olid läbi tunginud jämedad tomatitaime juured, mis omakorda olid leidnud tee maapinnani kasuhoonet katva kivisillutise vahelt - küll on alles elutahe! Kusjuures tomatitaimed ise on üle kahe meetri pikad. Suvel ma kirusin neid taimi, kui lehemass oli liiga suur, nüüd aga kiidan :) Kõige elujõulisemad ikkagi.

Ka üks kirsstomati taim tundus veel täiesti elus olevat. Veidi kasimist - kuivanud lehed ära näpistada, ohtralt kasta - ja taim oli saanud kui uue hingamise. Valmistub edukalt teist saaki kandma - tumerohelised kirsstomatid küljes ning õisi veel omajagu tulemas. Selle taime võtsin tuppa ja panin suure akna alla nappi sügisest valgust püüdma. Juba mõne päeva pärast hakkasid esimesed kirsstomatid punakat varjundit võtma. 
Ühe madala kirsstomati taime võtsin tuppa - oli veel täiesti elujõuline ja kandis uut saaki tomateid. Panin kõige valgemasse kohta suure akna alla.

Üks suvikõrvitsa taim peenrakastis oli ka veel nii ilus, et kahju oli lihtsalt minema visata. Taimel kasvab alles esimene suvikõrvits, kuid söögikõlblikuks see ei jõudnudki kasvada - enne tulid külmad peale.

Tomatitaimi läks äraviskamisele terve kägbsarutäis. Reneel oli jälle põhjus ATV välja ajada ja tõestada, et see masin sai ostetud töö tegemiseks. Ausalt öeldes oleks seekord küll raske ette kujutada, kuidas ja kuhu me selle koorma käsitsi oleks vedanud. Koduaia komposti ju tomatitaimi ei pane, aga õnneks on meil mõne kilomeetri kaugusel piisavalt maad, kus ladestada teisejärgulist biolagunevat aiaprahti.

Selline koorem jäi kasvuhoonest sügiseks järgi. ATV on igati õigustatud töövahend.

Muraste aed võib nüüd rahulikult talvepuhkusele jääda. Sel aastal sai tõeliselt palju aias ära tehtud - kasvuhoone püstitatud, peenrakastid ehitatud ning need ka taimedega täidetud ja terve suvi nende eest hoolitsetud. 

Muraste aias kasvava vastu tundis huvi ka ajakiri TervisPluss, mille septembrinumbris ilmus lugu meie mahekasvatusest (fotod pildistatud ja lugu kirjutatud juulikuus).
Artikkel Muraste aiast (TervisPluss september 2012)


Friday, September 28, 2012

Sügisannid aiast septembri lõpus

On septembri lõpp, kuid üllataval kombel saab aiast veel päris palju söödavat. Täna hommikul (28.09.12) korjatud saak: kapsas, peedid, porgandid, tomatid, herned, brokoli, valged kuumaasikad ja petersell. Kõik ise ja mahedalt kasvatatud!


Sügisannid (28.09.12)

Wednesday, September 12, 2012

Septembriõied

Õrnkollane roos, mis on muutunud aina kollasemaks (11.09.12). Miks muudavad roosid värvi? Juba kolmas õitsemine sel suvel.
Uus roosipõõsas. Kingitus Triinult Hugo sünnipäeval. Järgmisel aastal rajan ka eraldi roosipõõsaste peenra.
 Suureõieline krüsanteem maja taga terrassil.

  Krüsanteem amplis.

Krüsanteemisegu maja ees.


 Isekülvav linnepeenar maja ees.


Wednesday, September 5, 2012

Mida maitsvat suve lõpus meie aiast leiab



Viinamarjad. Magusad ja äärmiselt maitsvad, kergelt tikri maitsenünassi tunda. Kividega, aga mind ei häiri. Tegelikult olen ise vaid üksikud marjad söönud - neid oli neli kobarat ja marjad sõid ära ikka lapsed.
Sel aastal kasvasid kasvuhoones, aga kuna viinamari areneb ja kasvatab lehestikku iga aastaga tohutult palju, tuleb viinamarjadel sügisel õue kolida.

Augusti viimasel nädalal hakkasid herned valmima (külvatud täpselt 2 kuud tagasi). Suhteliselt madal sort, aga kaunad on pikad ja paksult täis. Väga maitsvad. 
Herned augusti lõpus

Hugole herned väga maitsevad, aga tal on vaid üks hammas ja seetõttu saab neid toorelt vaid lutsutada. Keedan talle herne-kartuli püreesuppi või herne-lillkapsa-porgandipüreed.


Peakapsad. Ostin Juhani Puukoolist mahetaimed, 8 tk. Valmis sai 6 peakapsast. Kapsaid me talveks ei säilita; võtame peenrast vastavalt vajadusele.
Nagu näha, armastavad ussikesed meie mahekapsaid. Kõike nad ära süüa ei jõua - koorin mõne kihi lehti maha ning sees on puhas ja puutumata kapsas - see jääb meile. 

Lillkapsad. Võimsad lehed, aga mitte ÜHTEGI õisikut! Aga miks juhtub nii, et lillkapsas ei kasvata õisikut, ei tea. Kes teab, võib mind informeerida.
11.09.12 oli hästi soe ilm, üle 20 kraadi. Otsisin õues tegevust ning kiskusin lillkapsad maast välja. Kaheksa taime ja selline kärutäis lehti!

Porgandid. Külvatud jaanipäeva paiku. 

Meie oma porgandid (11.09.12)

Peedid. Vasakul nigelamad, kun naeris varjutas päikese. Veel pole söönud, aga tunduvad üsna väikesed. Harvendama oleks pidanud rohkem.

Kuumaasikaid leidub ka ikka veel. Kõik maasikataimed on väga jõudsasti kasvanud selle suvega, tõenäoliselt neile hea muld.
Anee kuumaasikaid söömas


Tomatid aga kurvastasid tõsiselt, kui me augusti keskel Soomes käisime. Õde käis neid küll kastmas, kuid sellest oli vähe. Augusti lõpus ja septembri algul on tomatitaimed kollased ja rääbakad. Tomateid tuleb veel ükskuid ning need pole enam nii maitsvad kui südasuvel.

 Tundmatu nimega lihatomat. Läheb punaseks hiljem kui teised, aga kestab ka kauem.

Tiigritomatid septembris

Tomatikorv septembris

Seitse kurgitaime kannavad aga meeletut saaki. Liialdamata oleme söönud kümneid ja kümneid kurke ning lõppu ei paista veel tulevat. Septembris hoian taas katteloori kurkidel peal.
Kurgid septembris. Kibedaid pole veel ühtegi olnud.

Esimesed kartulid võtsin üles 5. septembril. Kasvasid teised kompostihunnikus ja täiesti pimedas. Saak ebaõnenstus täielikult. Kõrvitsatel sama kasvukoht ja saak samuti olematu.

Aiamaa septembri algul 2012

Tuesday, August 28, 2012

Augusti lõpu lilled

Põõsasmaran maja ees aiaäärses peenras (28.08.12)

Maranid ostsime juuni algul hästi väikestena ja parajate rääbakatena. Ei uskunud, et need esimene aasta nii palju kosuvad ja ka õitsema puhkevad. Esimesed õied tulid põõsastele juulikuu lõpus ning õisi tekib aina juurde. Maran on selline põõsas, mis õitseb suvi läbi.


"Pokud" sain emme käest, olid imepisikesed.


Gaillaardia

 Kress (pole haige, ongi selline sort). Üks õis ka piilub lehtede sügavusest.

Päevakübar "Marmelade"

Looduslik ilu -"isekülvav" peenar maja ees (28.08.12)

Tuesday, August 14, 2012

Ülevaade meie kasvuhoone tomatisortidest

Pärast kuudepikkust tööd hoolt ja vaeva naudime lõpuks oma kasvuhoone tomateid. Need tomatid on kasvanud nagu mu oma lasteks - pakuvad sirgudes palju rõõmu, aga vahel ka lausa nutmaajavaid muresid, kuna ma ei tea, mida ma valesti teen. Need tomatid on meie aias suurimad "ajaröövlid" - poleks uskunud, et ühtede taimede kasvatamine nii ajamahukas olla võib. Pidev lehtede ja võsude eemaldamine, kastmine ja kobestamine. Pärast jaanipäeva lülitasime automaatse kastmissüsteemi välja (kuna kahtlustasime seda igasugustes hädades) ja kastame neid reeglina 3 päeva tagant käsitsi - rohkem ei pea pottides vastu, muidu juba taimed närtsivad.

Pea kõikidel meie kasvuhoone tomatitel (va kirsstomat) esineb kummaline kõrvalekalle - nimelt ei küpse tomat täielikult valmis, vaid jääb varre juurest roheliseks ja söödamatuks. Minu jaoks pole põhjus teada. Kes teab, miks tomatid jäävad pooltooreks, võib mind valgustada. Kui see on minu põhjustatud viga, teaks järgmisel aastal vältida.



Selline saak on korjatud meie kasvuhoonest juulikuu viimasel päeval. Pildil enamus sorte meie kasvuhoonest.Vasakult lugedes: Kardinal, Marmande, Kollane meetomat, Härjasüda, Tiigritomat, Madal kirsstomat, Pikk kirsstomat.


Kasvuhoone juuli lõpus

Tomateid oleme söönud alates 9. juulist. Seni (kuu aja jooksul) pole massilist küpsemist veel olnud - jagub parasjagu söömiseks ja sagedasteks tomatitoitudeks, aga talveks sisse pole saanud teha tomatihoidiseid veel ühtegi (ei tea, kas jätkubki).



Madal kirsstomat. Külvatud minu ema poolt; taimed sain endale ca 15-cm pikkusena. Samad taimed kasvavad mu emal verandal (kolmes küljes aknad) akanalaual ja mu õel Kalamajas toa aknal (saavad päikesevalgust vaid osa päevast) ning kõik taimed on sõltuvalt kasvukohast väga erinevaks kujunenud. Õe taimed kannavad vaid ükskuid vilju (selgelt vähe päikest), ema taimed on kõige tervema väljanägemisega ning kannavad korralikult tomateid. Minu taimed kasvavad kõige suuremates pottides ja on kasvuhoones. Mulle tundub, et minu taimed kannavad vilju kõige rohkem, pakun, et 75-100 tomatit kannab üks taim küll, aga samas mõned lehed kipuvad tiheda taime sees pruuniks tõmbuma. Maitselt minu arust liiga vesised ja vähese maitsega tomatid (küll aga sobivad toorsalatisse). Samas oma saagikuse ja ruumikasutuse poolest väga väärtsulik taim. Lastele meeldivad väga. Kasvataks teinekordki.

Tiigritomat


Tiigritomat; nimi tuleb triibulisest välimusest. Suhteliselt väikesed viljad; kasvavad ka kobaras nagu kirsstomatid. Üks taim on Anee enda külvatud ja kasvatatud ning ka viljad kuuluvad talle. Maitseküllane ja mahlakas tomat, kasvataks teinekordki.

Kardinal - suured ja rasked viljad.

Kardinal, juba küps.

Kardinal on lihatomat. Suured ja lihavad viljad, minu arust liiga kuivad, mahla nagu polekski, maitselt läila, haput vähe. Kardinalil avaldub mitteküpsemise "haigus" ka kõige tugevamalt. Taimed kasvavad kõige pikemaks, tihedamaks, aga vilju kannavad kõige vähem. Risustavad kasvuhoonet, enam ei kasvata.



Kardinal, mis on seest pooltoores.

 Pikk kirsstomat. Ühed pikimad tomatid mu kasvuhoones. Kannavad vilju pikkades kobarates, kus ühes kobaras on ca paarkümmned tomatit (samas kõik kobarad ei jõua täies mahus välja areneda). Maitseküllased tomatid, mulle meeldivad, aga suhteliselt tugeva nahaga (hambutud alla-aastane ja eelkooliealine ei saa nahkade söömisega hakkama).
Toores Marmande

Marmande; veel rohelised.


Marmande - suhteliselt suured viljad, veidi hapukad ja ka mahla piisavalt sees. Taimed võtavad vähe ruumi, aga kannavad ohtralt vilju.


Ploomtomat. Tugeva nahaga ja vastupidav tomat. Sobib paremini kastmetesse ja tõenäoliselt ka sissetegemiseks; leivaga ikka lihatomatid maitsvamad. Viljad valmivad suhteliselt hilja (esimesed augusti algul).



Selle sordi nime ei tea. On lihatomat, küpsena roosakas (nagu Härjasüda). Väga maitsvad juustusaiaga. Viljad valmivad hilja (teistest umbes 3 nädalat hiljem).

Esimesel pildil (ja ka all korvis) on lisaks eelpool kirjeldatud tomatitele Härjasüda, lihatomati klassika. Seda kasvatan kindlasti ka tulevatel aastatel. Kollane meetomat on kollane ja magus nagu mesi, samas pole maitse läila. Viljaliha läbilõige on väga huvitav. Mulle väga maitseb ja kasvatan ka edaspidi.

Kollane meetomat 


Tomatisaak juuli lõpus. Selle väikese korvikesega käin iga päev kasvuhoonest tomateid toomas.