Kuidas kilplased esimene aasta tomateid kasvatavad ja tomatite kolimine metsa

Kui ma tomateid esimest korda pikeerisin, ei raatsinud pea ühtegi tärganud taime ära visata - istutasin ikka suuremasse karpi ja jäin ootama, et valin kasvuhoonesse lõpuks need, millistest ilusamad taimed kasvavad. Taimed aina sirgusid ja kogusid jõudu ning ära ei põlanud ma ikka veel ühtegi neist. Lõpuks kasvas mul toas 86 tomatitaime ja kuna ma üleliigseid ära visata ei raatsinud, istutasin need mitmekaupa ka siis potti, kui me tomatid toast kasvuhoonesse kolime (kasvuhoonesse läks 74 taime). 

Jätsime ju kasvuhoone pea kaheks nädalaks omapäi - see oli ka üks põhjus, miks ma nii palju taimi säilitasin - et äkki osad lähevad välja ja siis oleks midagi ikka võtta. Üllataval kombel olid aga kõik taimed pärast reisilt tulekut täies elujõus ja mul tuli nendele koht leida. 

Selleks, et igast potist teine taime eemaldada, kulus mul mitu päeva (loe: Hugo paaritunnist lõunaund). Mõtlesin, et ikka paras kilplane ma olin, et kaks taime ühte potti istutasin - nende juured olid kolme nädalaga nii pikaks ja tihedaks kasvanud, et andis neid sealt kätte saada. 

Tomatid metsa viimiseks

Ostsin potte juurde ja istutasin 14 taime neisse - need seisavad kasvuhoone kõrval õues nüüd. Ma juba kardan, et see on ka üks rumal tegu, kuna kasvuhoone saame me omapäi jätta - ja see kastab ise tomateid - aga need taimed vajavad ikka meie abi, et juua saada. 

Ja siis jäi ikka järgi veel 16 taime. Neid ka ei raatsinud ära visata. Otsustasime, et viime need taimed oma Suurupi maale metsa äärde kasvama. Käisime 25. mai õhtul Suurupis matkal ja tomatitalgutel; Kaisa ja Madis olid abis. Kui tomatid said maha istutatud, nägime oma maa peal kahte põtra. Võimalik, et uued aiakultuurid maitsevad ka põtradele ja taimedest pole varsti midagi järgi. Tegelikult ei julgegi neilt taimedelt saaki loota, pigem oli see metsa istutamine leebem viis taimedest loobumiseks kui nende lihtsalt kompostihunnikusse viskamine.

Algab tomatimatk

Otsime kohta, kuhu metsas tomateid istutada

 Koht tomatitele leitud

 Anee aitab istutada


Tomatid rohus

 Poku on vedruloom

Emane põder Suurupis (pidli keskel)

 Isane põder Suurupis (pidli keskel)

Tomatitaimed elus, kasvuhoone töötab!

Reisilt tulles me lausa jooksime kasvuhoonesse oma tomatitaimi vaatama. Tomatid jäid 11 päevaks üksi. 
Tegelikult me päris teadmatuses kogu reisi aja polnud. Kaisa käis kaks korda tomateid kontrollimas ja veidi ka kastmas, aga põhimõtteliselt kogu kastmissüsteem ja luukide avamine õnneks töötas. Renee kontrollis reisil olles ka iga päev kasvuhoone temperatuuri, mida ta sai internetist vaadata.

11 päeva üksi olnud tomatitaimed said hakkama

 Madalatel kirsstomatitel on juba esimesed tomatid küljes (17.05.12)

Paprika õitseb

Istutasin sõstrapõõsad ümber

3. mail istutasin Saarest eelmisel aastal saadud sõstrapõõsad ümber nüüd arvatavasti alalisse kohta. Punane sõstar on aastaga jõudsasti kasvanud, musta sõstra istik on aga alles ühe oksaga paarikümnesentimeetrine oksake.

Punane sõstar kolib

 Hugo ärkas üles ja tuli vaatama, kuidas põõsaid istutatakse

 Väike mustsõstraistik uues asukohas

Punane sõstar uues asukohas

2 nädalat hiljem

Kahe nädalaga on toimunud hämmastav muutus - punane sõstar on õisi täis ja isegi tillukesel mustal sõstral on üks õiekobar küljes. Kartsin, et istutamine jäi liiga hilja peale, aga õnneks elasid põõsad asukoha muutuse kenasti üle.

 Punane sõstar (17.05.12)

Õiekobaraga mustsõstrapõõsas (17.05.12)

Viimane raske nädal kasvuhoone ülespanekut ja kasvuhoone esimene tuleproov

Viimane nädal kasvuhoone ülespanekut kujunes eriti raskeks ning lõpuks lausa tundide mänguks, kas me jõuame enne lennukile (ja pea kaheks nädalaks puhkuselele) minekut selle töökorda.

1. mail hakkas Renee kasvuhoonesse ja selle äärtesse kivi paigaldama. 

Kivid peaaegu laotud

Tomatitaimed enne suurtesse pottidesse istutamist (03.05.12)

Taimed istutame suurtesse pottidesse ja tõstame kasvuhoonesse. Pottidesse panin põhja liiva, seejärel segasin kasvuturvast ja kanakakat, osadesse pottidesse jätkus ka Suurupi mulda.

 4. mail läks kasvuhooneklaaside (õigemini küll plastiku) paigaldamiseks

  Töö edeneb (4. mai õhtu)

 Kasvuhoone kattematerjal paigaldatud (05.05.12)

 Meister esitleb tehtut

Hakkasin tomateid ümber istutama 6. mail. Koos Hugoga läks see vaevaliselt, ka mõni tomatitaim sai väikese Krati poolt tükkideks rebitud.


Kui Hugo lõunaund magas, tegutsesin kiirendatud tempos, sest homme varahommikul pidime lennukile minema. 


Taimi õues istutada ei saanud - oli liiga külm, vihmane ja tuuline; osad istutasin toas, osad kasvuhoones. Kuna tomatitaimed kardavad külma, tassisin need kasvuhoonesse "ämber peas". Kogu selle töö tegin ära sõna otseses mõttes joostes, sest iga minut Hugo uneaega oli minu jaoks väärtuslik aeg. Jooksin kümneid kordi toa ja kasvuhoone vahet, ämbrid käes. Naabrid vaatasid ja naersid…

 6. mai õhtupoolik; osa tomateid juba kasvuhoones; Renee ühendab elektrit

 Kratt tegutsemas

 Selline nägi kasvuhoone välja 6. mai õhtul. Kastmissüsteem on veel ühendamata.

6. mail oli Reneel veel tarvis vesi ja elekter kasvuhoonesse ühendada. Lõpp kujunes eriti pingeliseks ja närvesöövaks - Renee lõpetas tilgasüsteemi ühendamise kell 11 õhtul, tehes viimaseid ühendusi juba lambivalgel.

Kasvuhoone jäi 11 päevaks omapäi. Meil polnud aimu, kas see ka tööle hakkab - kas luugid lähevad ise lahti ja kas (ja kui palju) tilgasüsteem taimi kastab. Katsetada ju polnud aega. 

Kasvuhoonetalgud, II osa

Kui Renee kasvuhoone ostis, arvas ta, et paneb selle (üksi) ühe nädalavahetusega üles. Vahepeal on toimunud ühed kasvuhoonetalgu, kus Reneel tema ja minu isa abis käisid ning siis sai rajatud alles vundament. Järgneval nädalavahetusel vedas Renee maja juurest teise aia otsa - kasvuhooneni - nii elektri kui vee. Raske töö, kuna mullakihti meil siin praktiliselt pole - on vaid kiviklibune kate ja kohe paas vastas.

Möödunud nädalavahetusel pakkusid Renee vanemad end taas kaheks päevaks appi. Ja üllatas ka minu issi, kes sai samuti päevaks meile tulla. Ja nad kohe tahavad aidata! Meie aga käime maal nende juures puhkamas nagu mingid suvitajad; aiatööd on mind varem külmaks jätnud (et mitte öelda ebameeldivad tundunud). Väiksena ei suutnud ma mõista, kuidas emme raatsis mulle kommi või mõnda muud väga head asja anda, mida oli nii vähe, et tema ise jäi ilma. Olles ise ema, mõistan ma seda tunnet nüüd väga hästi ja imetlen rõõmuga kõrvalt, kui laps oma peenrast esimesi maasikaid sööb. Võib-olla siis tulevikus kaevan ka laste aias kunagi maad ja õpetan, kuidas midagi kasvatada...

Kasvuhoone asukoht tuli murumättast vabastada. Raske ja kivise pinnaset tõttu kulus selleks isegi neljal inimesel mitmeid tunde tööd.

Renee isa tassis kokku 5 tonni liiva ja kive maja eest kasvuhoone juurde. Anee oli tal vahel lisaraskuseks :)

Esimese päeva lõpuks sai kasvuhoone täidetud liivaga. Seda seetõttu, et kasvuhoone põrandale tuleb kivisillutis ning taimed lähevad pottidesse mitte peenardesse.

 Teine päev algas kasvuhoone raami ülespanekuga.

 

      Anee leidis endale uue liivakasti.

 Hugo tuli ka õue seltskonda nautima.

 Õhtuks oli kasvuhoone konstruktsioon püsti.

Täpselt selline oligi nädalavahetuse plaan - ainult selle vahega, et Renee arvas selle töö üksi sama ajaga teha jõudvat :)

Söödav aias aprilli lõpus

Rabarber on kasvanud ilma katteloorita ning aprilli viimastel päevadel on esimesed varred umbes 10 cm pikkused. 

Rabarber (28.04.12)

29. aprill külvasin terrassi äärde kõige soojemasse (ja mugavamasse - sest köögist siia lipata saab õige kiiresti) kohta rooma salati, tavalise lehtsalati, rukola ja tilli. Murulauk on peenras eelmisest aastast ning ajanud juba uued võrsed välja. Loodan, et ellu ärkab ka siledalehelene petersell, mille juur seal samas peenras alles on; käharpetersellil aga seal enam pikka elu pole, ruumi millegi asjalikuma ürdi joaks läheb tarvis. Maasikad istutan ümber niipea, kui peenrakastid saan.

 Ürdi- ja salatipeenar (29.04.12)