Enamus tomatitaimi olid tegelikult juba kuivanud, kuid üks tundmatu sort, mis kandis abstraktset nime "hiidtomat", oli veel täiesti elus ja kandis priskeid tomateid - nii punaseid kui rohelisi. Õisi paistis samuti veel tulevat, kuid oktoobrikuus tulevad külmad ja taimi poleks mõtet enam kasvuhoonesse jätta. Kahju oli küll selliseid taimi ära visata. Rohelised tomatid korjasin kokku ja panin pimedasse garaaži järelküpsema.
Miks need taimed aga elus olid, selgus siis, kui tõstsime potte kasvuhoonest välja. Poti põhjas olevatest vee väljavoolu aukudest olid läbi tunginud jämedad tomatitaime juured, mis omakorda olid leidnud tee maapinnani kasuhoonet katva kivisillutise vahelt - küll on alles elutahe! Kusjuures tomatitaimed ise on üle kahe meetri pikad. Suvel ma kirusin neid taimi, kui lehemass oli liiga suur, nüüd aga kiidan :) Kõige elujõulisemad ikkagi.
Ka üks kirsstomati taim tundus veel täiesti elus olevat. Veidi kasimist - kuivanud lehed ära näpistada, ohtralt kasta - ja taim oli saanud kui uue hingamise. Valmistub edukalt teist saaki kandma - tumerohelised kirsstomatid küljes ning õisi veel omajagu tulemas. Selle taime võtsin tuppa ja panin suure akna alla nappi sügisest valgust püüdma. Juba mõne päeva pärast hakkasid esimesed kirsstomatid punakat varjundit võtma.
Ühe madala kirsstomati taime võtsin tuppa - oli veel täiesti elujõuline ja kandis uut saaki tomateid. Panin kõige valgemasse kohta suure akna alla.
Üks suvikõrvitsa taim peenrakastis oli ka veel nii ilus, et kahju oli lihtsalt minema visata. Taimel kasvab alles esimene suvikõrvits, kuid söögikõlblikuks see ei jõudnudki kasvada - enne tulid külmad peale.
Tomatitaimi läks äraviskamisele terve kägbsarutäis. Reneel oli jälle põhjus ATV välja ajada ja tõestada, et see masin sai ostetud töö tegemiseks. Ausalt öeldes oleks seekord küll raske ette kujutada, kuidas ja kuhu me selle koorma käsitsi oleks vedanud. Koduaia komposti ju tomatitaimi ei pane, aga õnneks on meil mõne kilomeetri kaugusel piisavalt maad, kus ladestada teisejärgulist biolagunevat aiaprahti.
Muraste aed võib nüüd rahulikult talvepuhkusele jääda. Sel aastal sai tõeliselt palju aias ära tehtud - kasvuhoone püstitatud, peenrakastid ehitatud ning need ka taimedega täidetud ja terve suvi nende eest hoolitsetud.
Muraste aias kasvava vastu tundis huvi ka ajakiri TervisPluss, mille septembrinumbris ilmus lugu meie mahekasvatusest (fotod pildistatud ja lugu kirjutatud juulikuus).
Artikkel Muraste aiast (TervisPluss september 2012)
...aga nüüd pane paari potti veidi mulda ja külva karulauk. Siis saad varakevadel kohe oma kasvuhoonest värsket(väärt) kraami napsata.
ReplyDeleteKarulauguga see asi,e t peab kindlasti sügisel külvatud saama, sest seeme peab läbi külmuma.
Telle