Kaks nädalat iluaianduse lainel

Nagu peenrakastid valmis said ja seemned mulda külvatud, hakkasime tegelema iluaiandusega, mis oli seni täiesti tahaplaanile jäänud.

8. juunil käisime Juhani Puukoolis ostuööl. Renee pakkus välja, et võiks äsja ostetud haagise kaasa võtta, kuna siis oleks võimalik ka suuremaid istikuid tuua. Järelkäruga puukooli minna oli väga hea mõte - taimi sai valida nii palju, kui süda lustis ja kuna meil ruumi oli, jäigi pilk pidama neil kõige suurematel istikutel. 

Meile hakkas meeldima armsate roosade õitega tömbilehine viirpuu, mis oli juba istikuna ca 3 m kõrgune ning peaks nüüd edaspidi rohkem laiust kui pikkust kasvatama hakkama. Istutasime selle maja ette muruplatsile.

Issi parandab äravajunud kivisillutist, Renee on just aiaääre umbrohust puhtaks trimmerdanud. 

Valisime välja taimed ka aia äärde, mis seni oli üks kole umbrohumülgas. Ala on tegelikult meil naabriga ühine, aga kuna meil on hetkel rohkem pealehakkamist, otsustasime selle ise korda teha. Kahjuks ei teinud aiaäärsest enne selle kordategemist pilti, seega jääb see vaid mälestustesse, millised põlvekõrgused võililled, orasheinad, pajud ja Rakvere raibed seal kasvasid (postituse esimesel pildil, käru taga, paistab natuke aiaäärt).

 Emme abis lillepeenras (10.06.12)

Emme tuli mulle maja taha lillepeenrasse appi. Teda juba eelmisel aastal häiris lillepeenra äär, mis oli veidi vildakas ja sisaldas ka sobimatuid elemente nagu nt mingid betoonplokid. Sel ajal, kui Hugo magas, võtsin mina peenra äärt ees lahti ja emme tuli kohe uut ladudes mulle järgi. Õhtuks sai peenraäär valmis. Jätsime sisse vaid ava, kust käru läbi mahub, kuna sinna on vaja veel kõvasti mulda tassida. Üks osa peenrast sai umbrohutõrjega üle tehtud juba mai algul, teine osa jäi tegemata, kuna seal kasvas söödav. Teine osa peenrast läks umbrohutõrje alla 11. juunil (see, mis paistab peenra keskel).

 Tassin betoonplokke, mis tulid maa seest välja lillepeenra tegemise käigus.

Lillepeenar mõned päevad hiljem, kui orashein on maha võetud (teha veel umbrohutõrje orasheina juurtele).

Aed-mägisibulad ostsin puukoolist, väikese okaspuu istustasime ümber maja eest peenrasse.

Lillepeenar seisuga 19.06.12 - orasheina juured eemaldatud, uut mulda täis tassitud, äär lõpetatud ja Toilast toodud istikud maha istutatud. Lilli mahub veel palju juurde.

Kui nädalavahetusel olid minu vanemad abis, siis mõne päeva pärast saabus uut abiväge - seekord Renee vanemad. Võtsime üheksoos käsile aiaääre. Kõigepealt tuli tulevane peenar puhastada - sellest august tuli välja kõikvõimalikku prahti alates vanadest sukkpükstest kuni okastraadini. 

Seejärel tassis Renee isa aiaääre uut mulda täis. Renee tõmbas peale kile, mis ei lase umbrohul läbi kasvada, Renee ema istutas enamus taimi. Renee isa tassis ka kogu ülejäänud mullahunniku maja eest minema - osa lillepeenrasse ja osa kompostihunnikusse. Õhtul viis Renee oma uue ATV ja haagisega kogu väljajuuritud umbrohu ja looduslikud kivid meie Suurupi maale. Mina jõudumööda tegutsesin ka, aga kui mul Kratt on üleval, ei saa ma õues midagi teha ja kui on külalised, tarvis ka süüa teha. 

Hugo (esiplaanil); taamal tegutseb aia ääres Renee koos oma emaga

Aiaäär valmis

Aia äärde taimede valik oli suhteliselt keeruline, kuna need taimed peavad kannatama talvel rasket lund - just sinna tekitab lumepuhur suured vallid. Valisin koos puukooli müüjaga nõu pidades sinna maranid (pidid kannatama väga rasket lund), madalad kadakalised (võivad saada lumeseene, aga riskin) ja pojengid (millel on talvel ükskõik, kui palju lund on peal).